Selasa, 31 Juli 2018

KAPITULO I



KAPÍTULU I
INTRODUSAUN
1.1     Fundamentu Estájiu
         Estajiu mak sai hanesan atividade pratiku kampu traballu ne’ebe estudantes sira hala’o atu tau iha pratika sira nia koñesimentu no kompetensia iha fatin estajiu ne’ebe kada estudantes sira estajiu ba. Estajiu sai hanesan mos etapa ida atu bele fo esperiensia ba alunus foinsae sira ne’ebe seidauk iha esperiensia barak kona-ba oinsa atu kaer servisu nu’udar servisu nain ida ne’ebe presiza halo servisu ne’ebe nia hetan to’o remata ho diak.. Estajiariu sira mak hanesan alunus ne’ebe hala’o pratika ida ne’e ho intensaun atu hetan esperiensia barak liu tan kona-ba kampu traballu. Orientador mak hanesan ema ne’ebe responsabiliza ba orienta no forma mak hanesan autor.
            Durasaun tempu estajiu nian durante Fulan tolu (3) nia laran,  hahu  husi loron 1 de Março de  2018  no remata iha loron 1 de junho de 2018. Iha momentu ne’eba simu orariu STAE  Serbisu hahu husi tuku 08.00 – 12.30,  no depois  meu-dia tama fali tuku 14:00 - 17:30  lokraik tuir orario ne’ebe mak funsionariu sira fo mai ami. Iha fatin estajiu nian mos, hau hetan instrusaun  husi Chefe Tekniko iha Sekretariado Tekniku Administrasaun Eleitoral (STAE) hanesan regra ida molok hau atu hahu halo servisu ruma  hodi fo koñesimentu kona-ba aktivadade ne’ebe sei hala’o no husi ofis  halo mos lista presensa diariu nian mai ami atu nune’e  loron-loron ami mai hala’o estajiu bele prense tuir ida-idak nia lista prezensa.
            Fatin ne’ebe Ha’u hala’o estajiu mak iha Sekretariado Tekniku Administrasaun Eleitoral (STAE) Nasional Dili Timor Leste,  ho Edifisiu ne’ebe mak luan. Edefisio nia kondisaun  suficiente tamba hetan atensaun masimu husi kliner no mos parte seguransa sira. Area ne’ebe mak favoravel, ho fasilidades no sasan elektronika ne’ebe mak masimu hodi halo funsionariu sira servisu ho kalma no mos iha regulamentu ne’ebe mak forte.
Molok hau atu hahu hala’o hau nia aktividade estajiu durante Fulan tolu (3) nia laran, hau hahu ho aktividade resiclagen (Pembekalan) ne’ebe simu instrusaun iha eskola husi Mestri no mestra sira ho materia sira no Etika e Moral iha escola. Aktividade hirak ne’e atu prepara hau nia  kapasita hodi hatene maneija hau nia a’an durante iha tempu ne’ebe hau hala’o estajiu durante fulan tolu (3) nia laran, oinsa hau atu toman malu ho ema funsionariu sira ne’ebe hau sei hasoru iha tempu estajiu nia laran. Iha tempu agora informatika sai hanesan parte importante ida iha ita nia moris lor-loron liu-liu iha edifisiu sira ne’ebe hala’o servisu ho komputador. Atu halo kma’an ita nia servisu sira ne’ebe ita iha lor-loron ita presiza komputador atu ajuda ita hodi halao servisu ida ne’e, tamba ho razaun katak informatika sai hanesan parte importante ida iha ema nia moris loron-loron maka Escola Técnica Informatica de Dili (ETI–DILI) mosu atu hanorin joven sira no kria ema informatika ne’ebe iha profesionalismu atu dezenvolve ita nia nasaun iha area informatika. Iha prosesu aprendizazen, estudante sira simu ona lisaun sira kona-ba area informatika nian hanesan Baze Dadus, ne’ebe hanesan material ida atu hanorin kona-ba  oinsa atu kolekta dadus no tau hamutuk iha fatin ida, nst. Depois hetan lisaun sira ne’e hotu, presiza atu tau ba pratika buat hotu ne’ebe durante ne’e sira simu no aprende ona durante iha prosesu aprendizazen nia laran. Atu tau pratika buat ne’ebe alunus sira aprende, maka Escola Técnica Informática hala'o programa atividade Estajiu ba alunus 120 sira ne’ebe atu remata ona sira nia estudu ba nível sekundaria nian.

1.2 Objetivu
     1.2.1 Objetivu Estajiu
            Objetivu husi estajiu ida ne’e mak hanesan tuir mai :
1.      Atu prepara estudante  hotu-hotu atu bele sai funsionariu ka servisu nain ne’ebe iha responsabilidade atu hala’o nia knar sira.
2.      Atu eduka estudante sira oinsa atu bele disiplina no halo tuir regra sira ne’ebe aplika iha servisu fatin.
3.      Atu nune’e estudante sira bele pratika buat sira hotu ne’ebe durante ne’e sira aprende husi eskola no husi mestre no mestra sira.
4.      Atu hatene no aprende klean liu tan kona-ba fatin
5.      Buka esperensia, hodi hasa’e kapasidade no mantenek nian

1.2.2        Objetivu Hakerek Relatoriu
                 Objetivu husi hakerek relatoriu ida ne’e mak hanesan tuir mai ne’e :
1.      Atu bele klarifika didiak buat sira hotu ne’ebe durante ne’e estudante hala’o iha fatin estajiu ne’e.
2.      Atu bele hatene didiak buat hotu ne’ebe relevante ba fatin estajiu, nst.

1.2.3         Benefisiu Husi Fatin Estajiu
      Liu husi estajiu ida ne’e lori hau atu bele hatene kle’an liu tan kona ba  lala’ok ka funsaun estajiu nian kona-ba istoria sira, akontesimentu iha tempu pasadu nian. No liu husi dalan ida hanesan ne’e bele fó benefisiu mai hau atu bele treina mós hau nia  mentalidade kapasidade matenek atu bele hala’o estajiu no mós bele halo diálogu ho funsionariu sira ne’ebé mak servisu iha edifisu ne’ebe mak hau hala’o hau nian estajiu.
1.      Lori Ha’u atu bele hetan esperiensia barak iha momentu hala’o estajiu, hodi bele aplika iha moris lor-loron nian tuir buat ne’ebé mak hau hetan ka aprende
2.      Bele aplika mós ba ema seluk, ho matenek ne’ebé mak hau iha.

1.2.4  Problematika
           Problema sira ne’ebé mak iha relatorio ida ne’e baseia fila fali ba Definisaun husi fatin estajiu  nebe’e deklara ona iha relatorio ida ne’e,  problema sira mak hanesan tuir mai ne’e:
1.      Susar wituan ba hau atu konsulta ba buat nebe’e  hau sente difisil no ladun iha konsentrasaun didiak.
2.      Susar atu hanoin saida mak hau atu halo, laiha vontade atu estuda ho hau nia kolega sira, ne’ebe maka iha ona koiñesimentu ne’ebe mak diak kona-ba material ne’ebe refere.
3.      Iha mos fasilidade ne’ebe mak iha Escola Tecnica informatica prepara hela ba estudante sira, maibe estudantes barak mak sei dauk komprende didiak material hirak ne’e.         
           

Tidak ada komentar:

Posting Komentar