KAPÍTULU I
INTRODUSAUN
1.1
Fundamentu Estájiu
Estajiu mak sai hanesan atividade pratiku kampu traballu
ne’ebe estudantes sira hala’o atu tau iha pratika sira nia koñesimentu no
kompetensia iha fatin estajiu ne’ebe kada estudantes sira estajiu ba. Estajiu
sai hanesan mos etapa ida atu bele fo esperiensia ba alunus foinsae sira ne’ebe
seidauk iha esperiensia barak kona-ba oinsa atu kaer servisu nu’udar servisu
nain ida ne’ebe presiza halo servisu ne’ebe nia hetan to’o remata ho diak..
Estajiariu sira mak hanesan alunus ne’ebe hala’o pratika ida ne’e ho intensaun
atu hetan esperiensia barak liu tan kona-ba kampu traballu. Orientador mak
hanesan ema ne’ebe responsabiliza ba orienta no forma mak hanesan autor.
Durasaun tempu
estajiu nian durante Fulan tolu (3) nia laran, hahu
husi loron 1 de Março de 2018 no remata iha loron 1 de junho de 2018. Iha
momentu ne’eba simu orariu STAE Serbisu hahu husi tuku 08.00 – 12.30, no depois
meu-dia tama fali tuku 14:00 - 17:30
lokraik tuir orario ne’ebe mak funsionariu sira fo mai ami. Iha fatin estajiu nian mos, hau hetan
instrusaun husi Chefe Tekniko iha Sekretariado
Tekniku Administrasaun Eleitoral (STAE) hanesan
regra ida molok hau atu hahu halo servisu ruma
hodi fo koñesimentu kona-ba aktivadade ne’ebe sei hala’o no husi ofis halo mos lista presensa diariu nian mai ami atu
nune’e loron-loron ami mai hala’o estajiu
bele prense tuir ida-idak nia lista prezensa.
Fatin ne’ebe Ha’u hala’o estajiu mak
iha Sekretariado Tekniku Administrasaun Eleitoral (STAE) Nasional Dili Timor
Leste, ho Edifisiu ne’ebe mak luan. Edefisio
nia kondisaun suficiente tamba hetan
atensaun masimu husi kliner no mos parte seguransa sira. Area ne’ebe mak
favoravel, ho fasilidades no sasan elektronika ne’ebe mak masimu hodi halo
funsionariu sira servisu ho kalma no mos iha regulamentu ne’ebe mak forte.
Molok hau atu hahu hala’o hau nia aktividade
estajiu durante Fulan tolu (3) nia laran, hau hahu ho aktividade resiclagen (Pembekalan) ne’ebe simu instrusaun iha
eskola husi Mestri no mestra sira ho materia sira no Etika e Moral iha escola. Aktividade
hirak ne’e atu prepara hau nia kapasita
hodi hatene maneija hau nia a’an durante iha tempu ne’ebe hau hala’o estajiu
durante fulan tolu (3) nia laran, oinsa hau atu toman malu ho ema funsionariu
sira ne’ebe hau sei hasoru iha tempu estajiu nia laran. Iha tempu agora informatika sai
hanesan parte importante ida iha ita nia moris lor-loron liu-liu iha edifisiu
sira ne’ebe hala’o servisu ho komputador. Atu halo kma’an ita nia servisu sira
ne’ebe ita iha lor-loron ita presiza komputador atu ajuda ita hodi halao
servisu ida ne’e, tamba ho razaun katak informatika sai hanesan parte
importante ida iha ema nia moris loron-loron maka Escola Técnica Informatica de
Dili (ETI–DILI) mosu atu hanorin joven sira no kria ema informatika ne’ebe iha
profesionalismu atu dezenvolve ita nia nasaun iha area informatika. Iha prosesu
aprendizazen, estudante sira simu ona lisaun sira kona-ba area informatika nian
hanesan Baze Dadus, ne’ebe hanesan material ida atu hanorin kona-ba oinsa atu kolekta dadus no tau hamutuk iha
fatin ida, nst. Depois hetan lisaun sira ne’e hotu, presiza atu tau ba pratika
buat hotu ne’ebe durante ne’e sira simu no aprende ona durante iha prosesu
aprendizazen nia laran. Atu tau pratika buat ne’ebe alunus sira aprende, maka
Escola Técnica Informática hala'o programa atividade Estajiu ba alunus 120
sira ne’ebe atu remata ona sira nia estudu ba nível sekundaria nian.
1.2 Objetivu
1.2.1 Objetivu Estajiu
Objetivu husi estajiu ida ne’e mak hanesan
tuir mai :
1.
Atu prepara estudante hotu-hotu atu bele sai funsionariu ka servisu
nain ne’ebe iha responsabilidade atu hala’o nia knar sira.
2.
Atu eduka estudante sira oinsa atu bele disiplina no halo
tuir regra sira ne’ebe aplika iha servisu fatin.
3.
Atu nune’e estudante sira bele pratika buat sira hotu
ne’ebe durante ne’e sira aprende
husi eskola no husi mestre no mestra sira.
4.
Atu
hatene no aprende klean liu tan kona-ba fatin
5.
Buka
esperensia, hodi hasa’e kapasidade no mantenek nian
1.2.2
Objetivu Hakerek Relatoriu
Objetivu
husi hakerek relatoriu ida ne’e mak hanesan tuir mai ne’e :
1.
Atu bele klarifika didiak buat sira hotu ne’ebe durante
ne’e estudante hala’o iha fatin estajiu ne’e.
2.
Atu bele hatene didiak buat hotu ne’ebe relevante ba fatin
estajiu, nst.
1.2.3
Benefisiu Husi Fatin Estajiu
Liu
husi estajiu ida ne’e lori hau atu bele hatene kle’an liu tan kona ba lala’ok ka funsaun estajiu nian kona-ba
istoria sira, akontesimentu iha tempu pasadu nian. No liu husi dalan ida
hanesan ne’e bele fó benefisiu mai hau atu bele treina mós hau nia mentalidade kapasidade matenek atu bele hala’o
estajiu no mós bele halo diálogu ho funsionariu sira ne’ebé mak servisu iha edifisu
ne’ebe mak hau hala’o hau nian estajiu.
1.
Lori Ha’u
atu bele hetan esperiensia barak iha momentu hala’o estajiu, hodi bele aplika
iha moris lor-loron nian tuir buat ne’ebé mak hau hetan ka aprende
2.
Bele
aplika mós ba ema seluk, ho matenek ne’ebé mak hau iha.
1.2.4 Problematika
Problema sira ne’ebé mak iha relatorio ida ne’e baseia
fila fali ba Definisaun husi fatin estajiu nebe’e deklara ona iha relatorio ida
ne’e, problema sira mak hanesan tuir mai
ne’e:
1.
Susar
wituan ba hau atu konsulta ba buat nebe’e hau sente difisil no ladun iha konsentrasaun
didiak.
2.
Susar
atu hanoin saida mak hau atu halo, laiha vontade atu estuda ho hau nia kolega
sira, ne’ebe maka iha ona koiñesimentu ne’ebe mak diak kona-ba material ne’ebe
refere.
3.
Iha
mos fasilidade ne’ebe mak iha Escola Tecnica informatica prepara hela ba
estudante sira, maibe estudantes barak mak sei dauk komprende didiak material
hirak ne’e.
Tidak ada komentar:
Posting Komentar